Lugesin hiljuti Laura Baldini raamatut „Unistus ilust“, mis räägib Esteé Lauderi elust ja tema teekonnast iluimpeeriumi loojana. Mulle jäi sellest loost kõige enam kõlama üks Esteé Lauderi sügavaim veendumus – iga naine on ilus. Ajastul, mil luksuslikud nahahooldustooted olid vaid väheste privileeg, uskus tema, et iga naine väärib enesehoolitsust ja oma loomuliku ilu esiletõstmist. See oli revolutsiooniline mõtteviis, mis muutis kogu ilu- ja kosmeetikatööstust. Samas koges ta oma elus sündmusi, mis tema sisemise ilu kustutas ning mõistis, et vaid välimisest ilust ei piisa, et olla ilus.
Mida vanemaks ma saan, seda rohkem tajun, kui õige see on. Ilu ei ole midagi, mida me peame „väljast juurde looma“, vaid midagi, mis juba meis olemas on. Aga nagu paljud naised, olen ka mina kogenud, kuidas lapsepõlvest ja noorusest jäävad kaasa uskumused, mis sageli moonutavad seda arusaama.
Lapsepõlve peegeldused
Lapsena ja teismelisena uskusin, et ilus saab olla see, kes on piitspeenike. Mäletan, kuidas lasteaia kevadpeol valiti tüdrukuid esinema iluvõimlemiskavaga. Mina, kes esitasin laule, luuletusi ja pillilugusid ja tantsisin kuulsin tookord lauset: „Sa ei sobi, sest sa pole selline nagu nemad.“ (Loe: peenike) Kuigi olin täiesti normaalkaalus väike tüdruk. Nii saingi esimesed signaalid, et väärtus ja välimus on lahutamatult seotud.
Paljud naised võivad end ära tunda lapsepõlvest kaasa saadud uskumustes. Need kogemused ei kao kuhugi. Nad jäävad mõjutama seda, kuidas me end teismelisena ja täiskasvanuna näeme. Selliste uskumuste pinnalt leiab meie sisemine kriitik ikka ja jälle midagi, mis võiks olla „parem“ ja ilusam.
Lisaks on igal ajastul omad trendid ja „ideaalsed“ mõõdupuud, mis meid mõjutavad. Täna loovad ja võimendavad sotsiaalmeedia platvormid ja suunamudijad uusi iluetalone. Kui vaadata enda ümber ringi, siis märkame, et paljud noored naised on trendikalt sarnased, mis loob illusiooni, et „päris mina“ pole piisav, röövides samas nende eheduse ja eripära. Kuid küsimus jääb: kas see teeb naist õnnelikumaks?
Ilu peegeldub hingehoiakus
Välise ilu rõhutamine ja enese eest hoolitsemine ilusalongis või spordiklubis on väga oluline ja nauditav tegevus. Iga naine teab, kui ilus on ilus olla. Kuid, kui ennast hakatakse väärtustama eelkõige läbi välise ilu, siis satutakse „ilulõksu. Äärmuslikuks minnes võidakse otsida vastuseid rangetest dieetidest või ilukirurgide kabinetist. Kuid kahjuks sisemaailm jääb hoolitsuseta ja naine on jätkuvalt rahulolematu. Küllalt on näiteid, kus on tehtud rasvaimu, aga pole tegeletud naise psüühikaga ja keha on taastanud endise olukorra. Sama on igasuguste dieetidega- need vajavad lisaks söömisharjumuste muutmistele ka toetavat teraapiat või hingehoidu. Sest põhjus, miks keha rasva kogub, on mujal. Näiteid on ka iluoperatsioonidest, kus keha hakkab justkui vastu töötama ja ei võta muudatust vastu või ilusüsti toime kaob oodatust kiiremini. Põhjus on lihtne: fookus on vaid välisel ja kui välise muutuse taga olevad sisemised mustrid jäävad lahendamata, kipub keha ja meel kiiresti tagasi minema tuttavasse olekusse. Siin võib naist toetada teraapia või sügavam sisekaemus:
- Miks ma tunnen, et ma ei ole piisav?
- Milliseid uskumusi olen võtnud endaga kaasa lapsepõlvest?
- Kuidas saaksin end päriselt aktsepteerida ja armastada?
Sisemine ilu – väärtus, mis ei kustu
Minu jaoks toimus mõistmine siis, kui ma 40ndatesse jõudsin. Siis hakkasin inimesi vaatama avarama pilguga. Nägin, et kõik inimesed on omal moel ilusad – nende kehakujust või välistest eripäradest hoolimata. Tõeliselt ilusaks teeb inimese tema isikupära, ehedus, siirus, soojus, suhtumine teistesse ja see seletamatu rahulolev sära, mis silmist kiirgab.
Märkasin, et ükskõik, kui laitmatult naine on end sättinud, reedavad tema silmad alati tõe. Kui silmad on kurvad, tühjad või eemalolevad, siis ei aita ka kortsuvaba nahk, imeline meik või moekaimad riided. Silmade sära ongi tegelikult see, mis teeb inimesest „ilusa inimese“.
Väline ilu on oluline – ilu meeldib meile kõigile ja see toidab hinge. Aga inimese tõeline ilu ei väljendu vaid välimuses. Ilu ei ole mõõdetav ega üheselt defineeritav. See on pigem tunne, hoiak ja kohalolu. Ja just seepärast väärib iga naine hoolitsust ja armastust – nii väliselt kui ka seestpoolt.
Saatku sind Esteé Lauderi tsitaat: „Milline on maailma ilusaim nägu? See on sinu nägu!“
Võib-olla just see ongi asja tuum: iga naine ongi juba ilus. Küsimus ei ole selles, kas me vastame etalonidele, vaid kas me julgeme oma sisemist ilu uskuda ja seda esile tuua.
5 viisi, kuidas toetada oma sisemist ilu
- Harjutus peegli ees
Seisa peegli ees ja ütle endale iga päev vähemalt üks siiras kompliment – mitte välimuse, vaid sisemise omaduse kohta (nt „Ma olen hooliv“,„Ma olen väärtuslik sellisena nagu ma olen“ jms). - Silmasära märkamise päevik
Kirjuta õhtul üles kolm hetke, mil tundsid, et su silmad päriselt särasid – näiteks naer sõbraga, jalutuskäik looduses või mõni inspiratsioonihetk. - Sotsiaalmeedia paast
Võta vähemalt kord nädalas päev, kus ei võrdle end kellegi teisega. Pane tähele, kui palju kergem ja rahulikum on olla. - Keha kuulamine
Küsi oma kehalt igal hommikul: „Mida sa täna vajad?“ – see võib olla puhkus, vesi, liikumine või lihtsalt rahulik hingamine. - Julgus rääkida
Kui märkad, et kriitilised mõtted ei kao, jaga neid usaldusväärse sõbra või terapeudiga. Teraapias luuakse ruum, kus naine saab kogeda, et tema väärtus ei sõltu kaalunumbrist, riietusest ega võrdlusest kellegi teisega. Teraapia aitab uuesti kontakti saada oma sisemise sära ja jõuga. See ongi ilu, mis ei kustu.